Mulle tundub, et lõppenud nädalal läksin liiale… Nimelt võtsin endale 2!!! vaba päeva. Õigem on vist küll öelda, et need päevad olid töövabad. Tegu ei olnud selles mõttes produktiivsete laisklemispäevadega, et viskan jalad seinale ja vaatan mööduvaid pilvi, vaid ajada oli vaja eraelulisi asju. Ent tööst puhkasin….aga siis läksin jälle tööle ning jooksin jalad rakku….
read more →
Tunda on, et oleme jõudnud südasuvesse. Jah tööd on mõõdukamalt, aga 100% puhata ei ole võimalik. Juuli jõnksuta, emotsionaalselt. Põhjuseks, nagu kirjutasime eelmine nädal, on see et me otsime uut pinda töötegemiseks ja otsingud jätkuvad. Vägisi poeb pähe kummitama laul “Me lähme rukkist lõikama” (mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma…). Meie maja…
read more →Just nii võib iseloomustada meie viimast nädalat. Lisaks tavapärasele tööle loomulikult. Tikkimismasin saab ilusti vatti, t-särke ja pusasid läheb ka igapäevaselt välja. Kuid muidu on vastik ärevus sees – sest endiselt on määramatus, kuhu edasi. Kuigi 30. septembrini veel aega on, siis praeguseks on selge, et Keila ärikinnisvara turg on suhteliselt vilets. Ja kui veel…
read more →
Täpselt selline tunne valdas mind ja Vahurit eelmise nädala esmaspäeval. Saime oma kontoriruumide rendileandjalt kirja, et septembri lõpuks peame ruumid vabastama. Sarnased kirjad potsatasid kõikide rentnike postkastidesse. Kumu asjade sellise käigu kohta tekkis juba aasta alguses, aga siis saime lubaduse, et aastake on meil veel kõik muretu. Niipalju sellest lubadusest… (Meie peres on sõnapidamine tähtis)….
read more →