Hüaluroonhape – mis, miks ja kuidas?

Hüaluroonhape, tuntud ka kui hüaluronaan, on läbipaistev ja kleepjas aine, mida meie keha ise toodab. Kõige rohkem leidub seda meie nahas (ligikaudu 50% kogu organismis olevast hüaluroonhappest), sidekoes ja silmades. Hüaluroonhappe peamine ülesanne on niiskustasakaalu hoidmine meie naha sügavamas kihis ehk dermises, et nahk oleks elastne. Lisaks sellele, et meie keha ise hüaluroonhapet toodab, saab…

read more →

Mis on kollageen ja miks seda vaja on

Kollageen on meie keha peamine struktuurvalk, moodustades 25–35% kogu keha valkudest. Kollageen on sidekoe peamine komponent, millel on oluline roll kõõluste, naha, lihaste ja luude struktuuris. Seda leidub rohkesti ka sarvkestades, veresoontes, soolestikus, selgroolülide ketastes ja hammaste dentiinis ehk hambaluus. Kollageeni nimi pärineb kreeka keelsest sõnast „kolla”, mis tähendab “liimi” ning järelliide „gen” tähistab “tootmist”….

read more →

Magneesium toidus – mis, miks ja kui palju

Magneesiumi sisaldus erinevates toiduainetes (6) Päevase vajaliku koguse magneesiumi võib saada kui süüa: (3) Näide päevasest menüüst, mille abil saab piisava magneesiumi koguse toiduainetest, keskmise 2000kcl juures. Normaalse segatoitumise puhul ei tohiks tekkida magneesiumi puudust. Toiduainetes on aastatega vähenenud ka magneesiumi sisaldus ja üheks suureks põhjuseks on asjaolu, et mullas jääb aina vähemaks mineraalaineid. Kui…

read more →

Mis on ashwagandha ja kuidas teda kasutada

Ashwagandha on ravimtaim, mida tuntakse kui looduslikku stressi leevendajat. Taime botaaniline nimi on Withania somnifera ja eesti keeles kutsutakse seda uimastav juustumari. Veel tuntakse maailmas ashwagandhat nimedega Indiaženšenn ja winter cherry (ingl keeles „talvine kirss”). Taime nimi ashwagandha tuleneb sanskriti keelest ja see on kombinatsioon sõnadest «ashva», mis tähendab hobust ning «gandha», mis tähendab lõhna….

read more →

Mis on vaarikaseemneõli ja kuidas see aitab?

Kosmeetikatoodetes kasutatakse järjest enam vaarikaseemneõli selle niisutava ja antioksüdantse omaduste tõttu. Vaarikaseemneõli lisatakse laiale spektrile näo- ja kehahooldustoodetele nagu näiteks seerumid, näoõlid ja kreemid – eriti just kreemid kuivale, dehüdreeritud, tundlikule ja küpsele ning vananevale nahatüüble. Vaarikaseemneõli on sageli ka huulepalsamite ja muude huuletoodete lisand, kuna see hoiab ära niiskuse kadu ja kaitseb kahjulike elementide…

read more →

Mis on riitsinusõli ehk kastoorõli?

Riitsinusõli ehk teisisõnu kastoorõli on mitmeotstarbeline taimeõli, mida inimesed on kasutanud tuhandeid aastaid. See on valmistatud õli ekstraheerimise teel Ricinus communis taime seemnetest. Need seemned, mida tuntakse kastoorubadena, sisaldavad mürgist ensüümi, mida nimetatakse ritsiiniks. Kastoorõli töötlemisel kasutatav kuumus muudab ensüümi aga ohutuks. Riitsinusõli kasutatakse paljudes erinevates tööstustes, näiteks kosmeetikatööstuses, ravimitööstuses ja keemiatööstuses. Samuti kasutatakse seda…

read more →

Psüllium

Psüllium või ka ispaghula (isbagol) pärineb plantago-nimelisest taimeperekonnast, mis sisaldab üle 200 erineva taimeliigi. Psülliumi kestad ehk kiud (ehk inglise keeles psyllium husk) on Plantago ovata või Plantago psülliumi taime seemnete kestad. Psüllium on tuntud oma väga kõrge kiudainesisalduse poolest ning seda kasutatakse enamasti seedeprobleemide korral, nagu kõhukinnisus ja -lahtisus. Kuid uuringud on näidanud, et…

read more →

Probiootikumide tüvede päritolu

Bakteritoodete ehk probiootikumide ehk piimhappebakterite puhul on väga oluline asjaolu kust ning kellelt need pärinevad. Reeglina pärinevad bakterid piimatööstusest, inimestelt või loomadelt. Rida teadustöid on välja selgitanud, et inimeste epiteelrakkudele kinnituvad nii inimspetsiifilised, kui ka loomadelt pärit tüved, kuid selle vahega, et inimspetsiifiliste tüvede koloniseerimise tase on tunduvalt kõrgem, kui loomadelt pärit tüvedel. Samuti on…

read more →

Mis erinevus on Dr.OHHIRA 3-aasta probiootikumidel ja 5-aasta prebiootilisel pastal?

Dr.OHHIRA prebiootiline pasta (5 aastat fermenteeritud) on toodetud samal viisil kui 3-aasta pikkuse kääritamisprotsessiga Dr.OHHIRA probiootikumid. Tegelikult on nad vägagi sarnased – erinevaks teeb nad see, et elusate piimhappebakterite asemel on prebiootilise pasta sees hoopis surnud piimhappebakterid. Selleks, et pasta kotikestesse ilma nende lõhkemiseta pakendada, peab fermenteerimisprotsessi peatama. Fermenteerimise lõpetamiseks kasutatakse kuumutamist, mis tapab elusad…

read more →

Chaga

Chaga seen (ladina keeles Inonotus obliquus) ehk teise nimetusega must pässik on seeneliik, mis kasvab peamiselt kasepuude koorel. Rahvakeeles öeldakse chaga kohta tihti ka kasekäsn, kuid tegelikult on kasekäsn üks teine puuseeneliik – Piptoporus betulinus – mis on hoopis beežide viljakehadega ja esineb samuti peamiselt kasepuudel. Chaga kuulub pässikute perekonda ja taelikuliste (Hymenochaetaceae) sugukonda. Rahvusvaheliselt…

read more →