Minu viimane postitus on emadepäevast ja nüüd asume kohe jaanilõkkeid läitma… Tundub nagu silmapilk.
Loll vabandus, aga toimunud on nii palju, et lihtsalt polnud aega, et võtta pool tunnikest ja kirjutada meie tegemistest. Või kui oligi see hetk, siis oli väsimus silmipimestav ja horisontaalasend parim.
Kuna viirusega seotud piirangud kaotati üsna ootamatult, samas ka kiirelt, siis peale emadepäeva läks lahti suhteliselt suur rabelemine. Tellimusi hakkas tulema nagu paisu tagant. Esmalt tulid lasteaia lõpetajad ja kui nendega oli mai lõpuks asjad korras, siis oli kooli lõpetajate kord. Ühel hetkel, paar nädalat tagasi, oli seis selline, et tellimusi tassidele oli nii meeletult, et meil oli tassidefitsiit. Tegime küll kohe tarnijale tellimuse, kui kastide hulk laos hakkas sulama nagu kevadine lumi, aga ikkagi ootasime saadetist hingekinnipidades ja mõned e-poe kaudu tulnud (kiired) tellimused asendasime teiste tassidega, tellijad said veidi enam värvi kui tellitud 
06.juunil õnnistas Keila Miikaeli koguduse õpetaja Matthias Burghardt koos abikaasa Annega meie praegused tööruumid. Kingituseks saime väga kauni klaasist kaitseingli, kes nüüd poeruumis ka meie tegevustel-toimetustel silma peal hoiab.
See kaunis pühapäev ei lõppenud minu jaoks kahjuks üldse ilusti. Kuna minu parem käsi oli kiirem kui vasak käsi, siis vasaku käe nimetissõrm lõpetas auto ukse vahel. Järgnev töönädal oli seetõttu suuri väljakutseid pakkuv 
Pidin paljuski Vahuri abile lootma. Ellu jäin!
Vahepeal on ka kool otsa saanud (Jeeeeeee!!!!!!). Uskumatu on see, et IT-osakond alustab sügisel viimast põhikooli aastat. Aeg…aeeeee?
Ega selle suure leitsakuga mõte eriti praegu ei lenda ka. Võimalik, et miskit olulist ka ununes, aga siis sellest juba mõni teine kord.
Homne jaanilaupäev paistab aga tulevat väga ebatraditsionaalne – väga soe ja vihma ei paista. Vahel võib ka nii, küll tulevatel aastatel on taas kõik “normaalne”.
Kaunist alanud suve!
Piret
Allikas: Aeg…..aeeeee….kuhu lendad? NetiKink