Pöörane poolaasta

Tere üle väga pika aja!

Oleme olemas – teeme ja toimetame, aga blogisse pole ma jõudnud midagi kirja panna. Viimased 6 kuud on olnud võrdlemisi pöörased – nii meile kui üleüldiselt maailmas. Kuna paljud asjad, mis toimunud on, pole olnud toredad, siis lähtusin mõtteterast “Kui midagi head pole öelda (kirjutada), siis parem ole tasa”. Hädaldamist ja virisemist on meie ümber niigi üsna ohtralt.

Püüan kirja panna mõningad suuremad teetähised lõppenud poolaastast – on nii head kui mitte nii head 🙂

Jaanuaris hakkasime otsima endale uut kolleegi ja mulle tundus, et leidsimegi väga sobiliku inimese, kes märtsi alguses meie kollektiiviga liitus. Ma olin ennast väga zen meeleollu viinud, sest teadsin, et kui suudan olla rahulik ja inimese kiirelt välja koolitada, saan veidi hõlpu ning asuda toimetama asjadega, mis on Netikingis kaua ootel juba olnud. Pean mainima, et olin ise endaga õpetamisprotsessi käigus väga rahul, sest ma tõesti suutsin õpetada ja jääda rahulikuks. Ent kui uus kolleeg oli 7 päeva tööl käinud, helistas ta mulle ja andis teada, et meie pakutud töö pole siiski päris tema jaoks. See pole selline, nagu ta oli endale vaimusilmas ettekujutanud. Nii meie teed lahku läksidki ja minu jaoks tähendas see, et kõik läheb edasi vanaviisi ehk “business as usual”. Plaanitud asjad on ikka ootel…

Poolaasta on meid silmitsi seisma pannud toorikute puudusega ja loomulikult hinnatõusuga. Peame igapäevaselt kätt pulsil hoidma hindadel, sest vastasel juhul jääb meile järgi vaid töötegemise rõõm.

Mind isiklikult rõõmustab väga see, et tasside osakaal meie tellimustes on jäänud väiksemaks ja rohkem tellitakse tikandiga tooteid, t-särke, pusasid ja suure hüppe on teinud seinakellad. Neid meeldib mulle palju rohkem teha, sest nende tegemine esitab enam väljakutseid ja saab olla rohkem loov.

Aprillis oli meil Netikingis ka praktikant. See oli tore kogemus, sest inimene väljaspoolt andis meile meie toimetamiste kohta tagasisidet, uusi mõtteid ning uut vaatenurka. Üks tema praktika ülesandeid oli uute toodete/kujunduste loomine. See mõjus ka mulle endale väga positiivselt ja üle pika aja valmis ka minu käe all uusi t-särgi kujundusi ja tikandeid. Ka juuli algus on mul olnud väga loominguline. Valmiskujundusi tuleb nagu Vändrast saelaudu. Kui inspiratsiooni on, tuleb toimetada 🙂

Poolaastasse on jagunud ikka omajagu rõõmu ja (ootus)ärevust. Meie IT-osakond ning meie koos temaga elasime ja hingasime koolilõpu ootuses ja sisseastumiste ärevuses. Tänaseks on põhikool üliheade tulemustega lukku pandud ja noormees on sügisest Tallinna Reaalkooli poiss. Kõrget lendu!

Kuna meie Bossiga olime kaks viimast aastat lõpetajate klassis klassivanemateks, siis sain mina korralikud tuleristsed ühe suure ürituse korraldamisel. Ma olen hea käsutäitja. Andke mulle ülesanne ja ma teen asja ära. Ent see, et ma ise pean organiseerima ja otsustama midagi, on mulle raske, siis pean oma mugavustsoonist ikka väga palju välja astuma. Enda kiituseks võin öelda, et koos Bossiga saime kenasti hakkama ja lõpetamise päev oli kaunis ja meeldejääv.

Selle poolaasta sisse jäi ka üks kurb teele saatmine. Aga meie toodete hulgas on t-särk, mille idee tuli temalt ja mida valmistades mõtlen ALATI talle. Armas sõber, ühel päeval kohtume taas!

Suvi läheb vaikselt edasi. Järgmisel nädalal jõuab kätte päev, kui mina ise olen juba 15 aastat Suvi olnud 🙂

Meie puhkamisega on lood täpselt sama head (või halvad) kui need just on. Ehk siiski ühel päeval…

Püüan järgneval poolaastal veidi tublim olla ja meie toimetamistega teid veidi enam kursis hoida. Kui see aga ei õnnestu, siis kirjutan taas peale jõule 😉

Keerake ninad päikese poole, siis jäävad varjud selja taha!

Piret

 


Allikas: Pöörane poolaasta NetiKink